Kasutades eestlastele omast suitsusauna metafoori, püüan pisutki sellesse selgust tuua.
Saunamees või -naine kütab sauna mõnusalt soojaks, pühib põranda, paneb vihad likku, et saunaline tunneks ennast saunas hästi.
Samuti loob ka superviisor (VÕS järgi töönõustaja) ruumi, kus grupiliige tunneb ennast turvaliselt, et saada selgust mõnele küsimusele või probleemile ja jagada oma tööalaseid mõtteid uue vaate saamiseks.
Saunalaval saab mõnikord mõne raske teema nagu iseenesest hingelt ära rääkida, kuna hämar ruum ja mõnus soojus, intiimne õhkkond annavad selleks hea võimaluse.
Supervisiooniprotsessis tekib usalduslik ja hinnanguvaba õhkkond, kus oma mõtete jagamisel saad ära kuulatud, mõistetud ja tänu sellele jõuad mingi uue taipamise või sisemise selguseni.
Kui soovid saunas vihelda, et kondid veelgi pehmemaks saada ja lihaspingetest vabaneda, siis supervisioonis on vihtlemise sünonüümiks grupiliikmete täpsustavad küsimused ja toetav tagasiside endast paremaks arusaamiseks.