Mis sarvedega loom see grupisupervisioon on?
Eesti võõrsõnade leksikon annab sõna supervisioon selgituseks (super + visio nägemine) ehk tööptotsessidega seotud nõustamine.
Siinkohal võikski lõpetada. Kuid, mis siiski tegelikult toimub grupisupervioonis?
Kasutades eestlastele omast suitsusauna metafoori, püüan pisutki sellesse selgust tuua.
Saunamees või -naine kütab sauna mõnusalt soojaks, pühib põranda, paneb vihad likku, et saunaline tunneks ennast saunas hästi.
Samuti loob ka superviisor (VÕS järgi töönõustaja) ruumi, kus grupilliige tunneb ennast turvaliselt, et saada selgust mõnele küsimusele või probleemile ja jagada oma tööalaseid mõtteid uue vaate saamiseks.
Saunalaval saab mõnikord mõne raske teema nagu iseenesest hingelt ära rääkida, kuna hämar ruum ja mõnus soojus, intiimne õhkkond annavad selleks hea võimaluse.
Supervisiooniprotsesessis tekib usalduslik ja hinnanguvaba õhkkond, kus oma mõtete jagamisel saad ära kuulatud, mõistetud ja tänu sellele jõuad mingi uue taipamise või sisemise selguseni.
Kui soovid saunas vihelda, et kondid veelgi pehmemaks saada ja lihaspingetest vabaneda, siis supervisioonis on vihtlemise sünonüümiks grupiliikmete täpsustavad küsimused ja toetav tagasiside endast paremaks arusaamiseks.
Mis saab, kui ma suprevisiooni ei osale? Tegelikult ei saa midagi. Samuti ei juhtu midagi, kui jätad saunas käimata.
Saunas käimata jättes jääd lihtsalt saunamõnust ilma. Supervisoonis käimata jäävad puudu uued teadmised iseendast, jääb olemata uus kogemus ja õppimise võimalus nii enda kogemusest kui ka grupiliikmete erinevatest kogemuslugudest .
Nii saunas kui ka supervisioonis käimine on vabatahtlik. Ja ometi kasulik!
Miks gruppi? Sest siia tulevad oma ametit kõrgelt hindavad ja arenegule suunatud inimesed. See grupp saab olla parim koht oma mõtete peegeldamiseks ja endale toetuse saamiseks.